Valitsus arutas uuesti teemaksu võimalust

Valitsus arutas eilsel valitsuskabineti nõupidamisel Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamist. Lõpliku rahastamisotsuse teeb valitsus kevadel 2017-2020 eelarvestrateegia arutelu käigus.

Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamine on maanteeameti poolt läbiviidud analüüsi kohaselt sotsiaalmajanduslikult tasuv, sellega väheneks nii teekonnale kuluv aeg kui ka paraneks liiklusohutus Eesti ühel olulisemal ja tihedama liiklusega maanteelõigul. Ühtlasi annab kahe linna ning nendega seotud piirkondade omavahelise aegruumi vähendamine positiivse efekti tööjõu ja teenuste liikuvusele.

Kui Kose-Mäo maanteelõik ehitada neljarealiseks, on sotsiaalmajanduslike efektide rahaline väärtus ühe aasta kohta hinnanguliselt 10 miljonit eurot. Ehkki tegemist on kuluka investeeringuga, oleksid selle positiivsed efektid kuludest suuremad.

Valitsus arutas projekti finantseerimise ajatamiseks kolme ehitusstsenaariumi varianti, millest kõige otstarbekamaks ja projekti kogumaksumuselt soodsaimaks hinnati stsenaarium, kus ehitusperiood jääb aastatesse 2018-2022 projekti eeldatava maksumusega ca 170 miljonit eurot.

Kuna neljarealise lõigu ehitamine ei ole ainuüksi tänaste teehoiueelarve vahenditega võimalik, otsustas valitsus arutada maantee ehitamist ja teha lõpliku rahastamisotsuse kevadel 2017-2020 riigieelarvestrateegia käigus.

Samuti arutati tuginedes riigikantselei tellitud Ernst & Youngi analüüsile teede osalist rahastamist raskeveokite ajapõhisest teekasutustasust laekuvatest lisavahenditest ja anti majandus- ja kommunikatsiooninisteeriumile ülesanne selle aasta jooksul koostada väljatöötamiskavatsus.

Mullu sügisel valminud Ernst& Youngi uuringu järgi on teekasutustasude rakendamisel valik, kas rakendada aja- või läbisõidu põhist süsteemi, samuti kas ja millist elektroonilist tugi- ja kontrollisüsteemi rakendada. Üle 3,5tonnistele veoautodele teekasutustasude rakendamise korral suuruses keskmiselt 722 eurot aastas veoki kohta oleks muutus riigikassa tuluvoos 16-17 miljonit eurot aastas enne täiendava maksutulu reinvesteerimist majandusse, sõltuvalt välisveokite maksustamise tasemest, leiab uuring. Kui kehtestada Eestis veokitele teekasutustasu, siis oleks riigi tulude seisukohast kõige tasuvam alternatiiv ajapõhine kasutustasu ilma elektroonilise kontrollita.

Teekasutustasud võimaldavad maksustada ka välisriikide veokeid, mida praegune raskeveokimaks ei võimalda. Analüüsis tehtud eeldustel moodustaks välisveokitelt kogutav maksutulu ajapõhise süsteemi korral ligikaudu 21% ja läbisõidupõhise süsteemi korral 15% teekasutustasude rakendamise kogutulust Eestis.

Uuringu autorid juhivad tähelepanu sellele, et teatud eelduste korral on valitsusel võimalik täiendavate maksutulude majandusse reinvesteerimisega kompenseerida algseid negatiivseid mõjusid majandusele, kuid see sõltub sellest, kuhu maksutulu suunatakse.